Sydney

Juba päris mitu päeva on meie uueks koduks olnud Sydney. Kui nüüd päris aus olla, siis tundub tõesti üsna kodune. Mul oli muidugi plaan paigas, et kuhu mida vaatama peab minema, aga märkamatult said meil juba esimesel päeval suur osa kohtadest vaadatud. Mitte küll klassikalise turisti kombel, et lähen, loen, uurin ja teen miljon pilti sarjast mina ja maja. Me lihtsalt jalutasime ja vaatasime ringi. Me pole reisi jooksul kuskil nii vähe pilte teinud ja turisti mänginud, kui siin. Täna, meie eelviimasel Sydney päeval üritasime ka paar klassikalist turistikat teha. Mitte päris mina ja maja, vaid mina ja ooperimaja. Sydney on väga mõnus linn ja siin on väga mõnus olla. Vaatamist ja imetlemist on palju, aga seda on kõige parem jäädvustada silmadega. Meie hostel on Woolloomooloo linnaosas, mis pole üldse kaugel linnasüdamest ja kilomeetrine jalutuskäik keskusesse ei tapa ju kedagi. Siinsamas on tuntud linnaosa Kings Cross, kuhu ka korraks jõudsime.

Aga mis me siis tegime siin? Vaatasime maailma ühe kuulsaima ehitise ja UNESCO maailmapärandisse kuuluva Sydney ooperimaja üle. Ootused olid suured, sest kes meist poleks näinud imeilusaid ooperimaja purjeid erinevatel piltidel. Kaugelt on ooperimaja väga ilus ning eriti efektne on ta õhtupimeduses. Muidugi me läksime esimese hooga kohe seda ilmaimet lähedalt vaatama ja ma isiklikult olin natuke pettunud, et ta nii ilus ei ole, kui ma arvasin. Aga õhtul pidime mõlemad Sandriga oma sõnu sööma, sest olime jalutanud teisele poole kallast ning ooperimaja oli imeilus. Seega nõuandeks tulevastele linnakülastajatele, minge vaadake valgeid purjeid veidi kaugemalt.

Sealsamas ooperimaja juures on teinegi Sydney “sümbol” Harbour Bridge. Nii suurt ja massiivset silda pole enne näinud. Jalutasime ükspäev silla alt läbi ja arutasime, et see inimene, kes konstruktsiooni välja mõtles, pidi ikka üks tohutult tark inimene olema. Vahepeal sain teada, et see on maailma suurim (aga mitte pikim) terasest kaarsild. Sild on ka piisavalt lai, et sinna mahuks sõitma kaheksa rida autosid, kaks rongi ja liiklema ka jalakäijad nind ratturid. Seda silda kutsuti kunagi ka raudseks kopsuks, sest andis Suure Depressiooni ajal tööd väga paljudele inimestele.

Linnasüdames on ka Hiinalinn, kuhu oleme paar korda läinud, sest seal saab väga maitsvat ja rahakotisõbralikku aasia toitu süüa ja seal asub Paddy's Market. Paddy's Market pakub kõike, alates sokkidest kuni kartuliteni. Hinnad on ka täitsa sõbralikud ning soovitan soojalt suveniiriostud seal teha. Meie olime muidugi peaaegu kõik suveniirid juba varem ära ostnud, seega väga suurte ostukottidega me sealt ei lahkunud.

Teine linnaosa, mis on väga mõnus ja pealtnäha rahulik on The Rocks. Sinna sattusime esialgu õhtul ning tekkis tunne nagu jalutaks Lennusadama kandis ringi. Tegime seal ka päeval väikse tiiru ning nautisime rahu ja vaikust. Mitte, et seal tegelikult väga rahulik ja vaikne oleks, aga lihtsalt inimesed ei jooksnud pea laiali otsas ringi, vaid tshillisid niisama.

Oleme arutanud, et tegelikult on mõtted juba Eesti lainel sest ülehomme istume juba lennukile, et koju sõita. Seega füüsiliselt oleme Sydneys, mõtted on pooleldi siin ja pooleldi kodus. Võib-olla on asi ka selles, et Sydney's ringi liikudes on nii mõnus ja kodune tunne. Turistitunne on miskipärast mööda läinud. Nüüd lihtsalt oleme ja vaatame.

Käisime just oma viimast õhtut Sydney's tähistamas. No teoreetiliselt oleme homme ka veel siin, aga siis juba lennujaamas. Igatahes käisime restoranis, kus avanes suurepärane vaade Darling Harbour'ile ning maitsesime känguruliha ära. Maitsemeeled lõid tantsu, sest see oli imehea õhtusöök.

Asjad on ka peaaegu pakitud, varsti saame online check-in'i teha, hommikul auto ära müüa ja öö lennujaamas veeta.

Kohe näeme!

 K & S