Mida sina aasta tagasi tegid?

Ootusärevus, teadmatus ja uudishimu on mul veel selgelt meeles. Mõrkjasmagus head aega lennujaamas ja olimegi kahekesi kogu maailma vastu. Ma mäletan, et mul oli nii palju emotsioone ja mõtteid, aga üks tunne, mida ma ei kogenud, oli hirm. Ma ei kartnud. Mis saaks valesti minna, kui ma lähen maailma teise otsa kõige parema reisikaaslasega?


Ma mäletan lahkumise päeva väga hästi, aga mäletan veelgi paremini reisi jooksul kogetut. Ma ei unusta meie suurepäraseid seiklusi, väärtuslikke kogemusi ja imetoredaid inimesi.


Hoolimata sellest, et oleme kodus olnud päris pikalt, siis ei möödu minul ühtki nädalat, mil keegi ei küsi, et kuidas seal Austraalias ikka oli. Aegajalt annan sõpradele/tuttavatele nõu, et mida peaks tegema enne, kui sellisele pikale reisile minna. Tean, et olen ka selleteemalise blogipostituse võlgu. Samuti on maksuteemaline postitus ootel. Loodetavasti ilmub see enne selle aasta lõppu, sest praegu pole mul midagi sellest kirjutada, sest ausalt öeldes on sellega ikka üks igavene jama. Õnneks tundub, et asjad hakkasid lõpuks liikuma ning saan varsti selle saaga kirja panna.


Ma ei saa üle ega ümber sellest, et Austraalia oli meie vastu tõeliselt hea. Meil ei olnud ühtki ületamatut olukorda ega ühtki konflikti kohalikega. Samuti leidsime töökohad üllatavalt kergesti. Sellegipoolest pean tunnistama, et olen alati seda meelt, et kui oled ise avatud, kohanemisvõimeline ja teiste vastu hea ning mõistev, siis ei saagi miskit valesti minna.


Minult on küsitud, et kas see aeg polnud mahavisatud? Selle peale teen alati üllatusest suured silmad. Mis mõttes mahavisatud? Saage aru, see oli võrratu aeg ja ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu. Ja ma teeksin seda võimaluse korral iga kell uuesti.


Möödunud aasta jooksul elatud seljakotiränduri elu on praeguseks asendunud stabiilse elurütmiga. Sander elab kasarmus sõdurielu ning mina käin eeskujuliku tööinimese kombel kellast-kellani tööl. Saime külge rännupisiku ning selge on see, et päris välja ei ravi seda kunagi. Ja kas seda ongi vaja?