Austraalia päev ja uued teadmised.

Seekordne blogipostitus hakkab rõõmuhõiskega, et me saime ühe päeva puhata. Tegi meele rõõmsaks küll, kui ühel õhtul anti teada, et homme võime magada seni, kuni und on. Selleks hetkeks olime juba üle kuu iga päev töötanud ja ootasime puhkepäeva väga. Päris välja me ei puhanudki, sest hommikul kell viis tegime silmad automaatselt lahti, kuid sundisime end edasi magama. Sander venitas une seitsmeni, aga ma olin õnneks natuke edukam ja suutsin poole kümneni magada. Natuke imelik on mõelda, et senised kuldmagajad, kes võimaluse korral vaatasid unenägusid poole päevani, nüüd nii õnnelikud on, kui suudavad une seitsme või üheksani venitada. Samas õues on kell viis juba valge ja autod vuravad akna alt mööda, seega raske on end välja puhata. Sellest hoolimata oli väga mõnus päev, mille lõpetasime õhtul Micki ja Katrina juures Austraalia päeva tähistades. Nende juures toimus grillipidu, kuhu meidki kutsuti. Kokku oodati ligikaudu 50 inimest. Ma pole päris kindel, palju meid seal oli, aga ühe mõnusa jaanipäeva seltskonna andis see kamp kokku küll. Eksootilist känguruliha ei pakutud, aga grillivärk oli väga maitsev ning nagu ikka, magustoidulaud oli seegi kord lookas.

Uurisin natuke Austraalia päeva tagamaade kohta ja jagan oma teadmisi teiega. Austraalia päev on rahvuspüha ja seda tähistatakse 26.jaanuaril. 1788. aastal maabus Sydney sadamas Suurbritannia laev ning kuberner Arthur Philip heiskas seal esimest korda Suurbritannia lipu.  Tänapäeval pole inimestel sooja ega külma sellest laevast, vaid see on suurepärane võimalus peredel ja sõpradel kokku saada. 26. jaanuaril toimuvad ka Austraalia kodakondsuse üleandmise tseremooniad, mil antakse üle kodakondsused senistele immigrantidele. Lihtrahvas koguneb lähikondsetega ning peetakse maha üks mõnus piknik või grillipidu, aga minnakse ka uhkeid ilutulestikke vaatama. Kuulsime, et Austraalia päev on siinsete inimeste jaoks isegi olulisem kui aastavahetus. Seoses ilutulestikuga tuli meelde fakt, et siin ei saa eraisik lihtsalt poodi minna ja tulevärki osta, sest seda lihtsalt ei müüda seal. Ilutulestiku jaoks pidavat lausa „must turg“ olema, aga meie pole sellega kokku puutunud ja rohkem ei oska midagi selle kohta öelda.

Ega meil väga uudiseid ei olegi, sest kõik on ikka samamoodi. Lihtsalt tundsime, et peaks märku andma, et oleme elu ja tervise juures. Ma täpselt veel ei tea, kas rõõmustada või kurvastada, aga meil hakkas siin farmis juba üheksas nädal jooksma. Seega napilt üle poole aja oleme siin olnud. Tegelikult on tore, et varsti on need vabatahtlik-sunniviisilised farmipäevad tehtud ja saame lõpuks minna oma reisiplaane täitma. Seni töötame kõvasti, et saaksime oma väljateenitud puhkust korralikult nautida.

Meil on siin suurem osa ajast väga ilusad ilmad. Oleme näinud paari vihmast päeva, mis lühendasid veidi meie tööpäevi. Vihmastel päevadel pidime masinatega sõites väga ettevaatlikud olema, sest kui natukenegi teelt kõrvale kalduda, oled oma üheksatonnise toidulaadungiga mudamülkasse vajunud. Meie õnneks, kuid farmerite kurvastuseks jagus vihma vaid paariks päevaks, kuid kohe oli näha, kuidas rohi hakkab värvi muutma. Meil on siin suur ime, kui juhtume rohelist muru nägema, sest päike on korraliku laastamistöö teinud.

Hetkel on põhjaterritooriumilt tulemas tsüklon, mis uudiste kohaselt peaks veidi ka sisemaad puudutama. Queenslandi on tsüklon juba jõudnud, kuid loodetavasti meieni päris ei tule. Samas tundub, et oodati hullemat. Aiaparandajad Pete ja Kevin rääkisid, et tsükloni ajal on tohutu vihm ja tuul, aga välku ei löö (siinne välgutamine on omaette vaatemäng). Lisaks rääkisid nad, et 1974. aasta jõuluhommikul tegi troopiline tsüklon Tracy Darwinis sellise laastamistöö, et linnast ei jäänud midagi alles ning kõik tuli uuesti üles ehitada. Keda huvitab, mis seal täpsemalt juhtus, siis võite guugeldada või lugeda seda uudist http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/25/newsid_3956000/3956475.stm.

Täna toimus Goondiwindis Hell of the West triatlon ning terve linn on rõõmsaid sportlikke inimesi täis. Mina kui triatlonifänn olen pettunud, et pidin päev otsa tööl olema ja ei saanud võistlust vaatama minna. Selleks ajaks kui Kaisa ja Sander kohale jõudsid, olid kõik tublid triatleedid juba finišeerunud. Järgmise katseni!

Oleme teile paar videot võlgu, kuid need peaks paari nädala jooksul siiski siia jõudma. Anname härra videomeistrile aega, et teieni korralikud klipid tuua.

Järgmiste juttudeni!

K & S