Saage tuttavaks.

Lubasin teile anda ülevaate siinsetest inimestest. Põhjus on lihtne, te saate teada, kellega me koos elame ja töötame ning mina ei pea enam kirjutama farmiomanikust ja tema naisest, vaid saan nimesid kasutada. Pilte meil neist ei ole, seega laske kujutlusvõimel lennata ja mõelge ise, millised nad välja näevad.

Mick on selle farmi eestvedaja. Tema on see, keda võib vahel juba hommikul kell pool viis ringi liikumas näha. Ühtlasi võib ta õhtul kell pool kümme ka siin asjatoimetusi teha. Väsimatu hing. Pole vist asja, mida ta parandada ei oskaks või tööd, millega ta hakkama ei saaks. Oleme aru saanud, et ta on kõike, mida oskab, oma isa kõrvalt õppinud. nagu aru võite saada, töötab ta väga palju. Ta on noor, pisut ehk üle kolmekümne, kuid juba kiilaneb ja läheb halliks. Tema isa oli Michael, tema on Michael ja tema poeg on Michael. Ma ei tea kui kaugele see nimeliin ulatub. Aga asjade selguse huvides öeldakse temale Mick ja tema pojale Micky. Kui isast räägitakse, siis öeldakse vana Michael. Teda meenutatakse siin hea sõnaga. Mickil on naine Katrina, kes on väga sõbralik ja alati naeratav. Tundub, et ka tema saab kõikide töödega hakkama. Kui Mick parandab mõnda masinat, on ta abis. Ta küll ei paranda, aga teab täpselt, mida vaja või mida teha. Ta kannab alati roosat, mistõttu me arvame, et see on ilmselt ta lemmikvärv. Neil on kaks last. Eespool nimetatud Micky (vist neljane) ja Gus (suts vanem kui kahene vist). Jõulude ajal nägime neid ja tundusid väga toredad lapsed. Micky käib vahel isaga siin ning ta on tõesti nagu mini-Mick. Kannab isaga sama värvi särke, samasugust kaabut ja jalas peavad raudselt teksapüksid olema.

Mickil on ema Midge, keda oleme vaid korra näinud. Jättis väga toreda mulje. Samas vahel kuuleme teda raadiosaatjast. Tema on see, kelle poole pöörduda, kui Micki siin ei ole, aga mõni meie traktoritest on saba andnud. Imelik oleks, kui ta ei teaks, kuhu helistada või kelle poole pöörduda, sest tal on köögis umbes kuus A4 paberit paksult tähtsaid numbreid täis.

Kylie on Micki õde, kes meid siia tööle võttis. Tema tegeleb peaasjalikult puuvilla farmiga ja hoolitseb selle eest, et meil oleks siin olemas vili ja muud asjad, mida loomade jaoks vaja on.

Ronnie on selle pere heaks töötanud umbes 25 aastat. Tema on see, kes oma suurte masinatega koristab lehmade aedikuid ning aitab kõiki, kel abi vaja. Tegelikult ta teeb siin väga palju muid asju ka, aga ma lihtsalt ei tea kõike ja nimekiri läheks pikaks ka. Kui ta parasjagu siin farmis pole, siis aitab ta puuvilla farmis. Ta on väga jutukas ning kui jutustama hakkab, siis on teada, et vähemalt pooleks tunniks jagub juttu ikka. Kui ta jutustada tahab, siis annab alati märku, et võta nüüd masinal hääled välja. Tal on kuus tütart, kellest pisemaid võib siin vahel näha.

Tommy on meie uus töökaaslane Iirimaalt, kes palgati siia peaasjalikult karja ajama. Inglise keeles on selle jaoks termin cattle work, mis hõlmab endas siis karjade liigutamist ühest aedikust teise, karja toomisi ja viimisi, abistamist märgistamisel jm. Üks põhjustest, miks ta palgati oli ka see, et me Sandriga saaksime vahel koos vaba päeva (või üldse vaba päeva). Seetõttu õpetame talle ka loomade söötmist ja muid enda kohustusi. Ta on endast jätnud väga iseteadliku mulje, mistõttu on teda väga keeruline õpetada, sest ta on enda arvates nii jube tark.

Lisaks elab meie majas kolmene seltskond aiaparandajaid. Pete ja Kevin on austraallased, kes on mitmeid aastaid selle pere juures aedu parandamas. Vanust ma pakkuda ei julge, sest siin näevad inimesed miskipärast palju vanemad välja, kui nad tegelikult on. Ilmselt on asi selles, et nad töötavad hästi palju. Nendega koos on umbes minuvanune Heather, kes muidu töötab samuti karjafarmis, aga praegu pidavat olema vihmane ja karjatöö asemel tuli ajutiselt uus leida. Ilmselt sellel ajal kui te seda loete, on nemad läinud juba uutele jahimaadele, sest selleks korraks saab neil siin töö otsa.

Uue jutuni.

K&S