Aastavahetus Sydneys

Seekord oli meil Austraaliasse tulles vaid üks kindel plaan ja selleks oli aastavahetuse veetmine Sydneys. Oleme ju kõik vähemalt korra elus näinud kas või väikest klippi sellest tulevärgist, mis sel õhtul siin toimub. Me ei tahtnud enam teleklipiga leppida ja läksime vaatasime ise selle üle. Ja olgugi et oleme varem ühe aastavahetuse Austraalias veetnud, siis olime tol ajal kahekesi muust maailmast eraldatuna farmis. Läksime kell kaheksa-üheksa magama, ärkasime pool kuus, soovisime headuutaastat ja läksime tööle. Seega oli aastavahetuse pidustus teisel pool maakera meil veel tegemata.

Juba mõni aeg enne aastavahetust üritati meile selgeks teha, et meil on maailma halvim plaan, sest kogu linn on niivõrd ülerahvastatud, et meeldiv see olema ei saa. Ise usun, et kõik on suhtumise küsimus ja kui meie läheme siiski elamust saama ning ühte unistust ellu viima, siis suudame kindlasti võimalikest ebameeldivustest mööda vaadata.

Igatahes oli aastavahetus kibekiirelt saabumas ning me väga palju eeltööd teinud ei olnud. Teadsime, et ilutulestiku vaatamiseks on võimalik osta tasuline pääse või vaadata seda tasuta kohtadest, mis pidid ülikiiresti täituma. Hea on, et me hommikul vara kuskile platsile passima ei läinud, sest vihma kallas praktiliselt kogu päeva ning südaööd ligumärjana oodata poleks olnud kuigi meeldiv. Samas taas, see on endiselt suhtumise küsimus.

Lõpuks jõudsid asjad aasta eelviimasel päeval märkamatult selleni, et ostsime endale pääsmed ühte peokohta, mis asub Circular Quay’l. Piletid olid soodsad ning võimaldasid meile ka tasuta jooke (jep, tegelt võib need piletihinna sisse arvestada), seega võidu saime sellest diilist kindlasti.

Kell 21 oli esimene ilutulestik, mis on siis justkui laste jaoks, sest kes ikka pisikesena südaööni vastu suudab pidada. Proovisime selle ajal võimalikult hea koha südaööks välja valida, et miskit ikka näeks ka. Nimelt ei osanud arvatagi, et Circular Quay rongipeatusesse barrikaadid ehitatakse või pilvelõhkujad vaate ette jäävad. Leidsime peokoha tänaval hea koha, kus avanes vaade Harbour Bridge’le, seega ooperimaja poolt tulevat show’d me ei näinud. Samas ega pettumust ka pole, sest tagantjärele mõeldes oli see kõik siiski elamus. Teame tegelikult väga hästi, et lemmikloomad ilutulestiku üle ei rõõmusta, kuid otsustasime isekalt ja süütundeta oma unistuse täita, sest millal veel kui mitte nüüd.

Show, mida sillalt nägime oli vägev (kui vaid seda metsa ees ei oleks ehk videost näete, et puud jäid natuke ikka ette ka) ja hoopis erinev sellest, mida oleme varem näinud. Lisaks see, et kui Eestis hakkavad esimesest raketipaugust lendama šampusekorgid ning inimesed ükseisele ülevoolavalt headuutaastat soovima, siis siin oli hoopis teisiti. Ei mingit alkoholi, vedelevaid pudeleid või klaasikildusid ning inimmeri, kes vaatas 12 minutit suu ammuli tulevärki ning alles seejärel hakkas ilusaid soove soovima. Ei mingit ebameeldivust nagu meile “lubatud” oli. Ma ütleks, et see oli kordades meeldivam, kui raketishow vaatamine Paide kesklinnas või Tallinnas Vabaduse väljakul.

Seega vahelduseks teistmoodi asukoha ja emotsiooniga pidustus. Ja olgem ausad, lõpuks vaatasime ikka Youtube’st kaa, et milline see show päriselt oli, sest kaugelt ja õhust on vaatepilt kõige võimsam. Aga võimalus seda ise kohapeal kogeda oli vähemalt sama vägev ning ausõna, soovitan kõikidele, kes aastavahetuse ajal Sydneys olema satuvad, see ilutulestik ükskord elus kohapeal ära vaadata.

Ilusat uut aastat teile, sõbrad!

K&S

Peokoht oli selline

Sõbrad nägid telekast videotervitust

Suts enne kahtteist